Sul on probleeme PÕLVEDEGA? Kas peaks trennist loobuma? Mida saaks ise oma põlvede jaoks ära teha ?

Meie organism lagundab ja ehitab üles iga päev meie lihaseid ja luustikku. 10-15 % elanikkonnast kannatab erinevate skeleti ja lihaste tervisehäirete all. Artroos esineb rohkem eakatel ja ülekaalulisetel inimestel ning raske töö tegijaitel. Artroosi tagajärjed annavad tugevalt tunda igapäevaelus.
Lihaste ja skeleti probleemid võivad tulla esile istuva eluviisiga, eelmisete traumade tagajärjel või lihtsalt ebaproportsionaalse koormuse tagajärjel. Tervisesportlastel põlveliigese kõhre muutuste peamiseks põhjuseks peetakse ülekoormust, mis põhjustab kõhrkoes korduvaid mikrotraumasid erinevatel põhjustel. Niisamuti võivad kõhre kahjustusi põhjustada traumad ja ka eelnevad liigese, näiteks põlveliigese võruketaste ja sidemete vigastused. Harvemini on kõhre kahjustuste tekkes süüdi liigese kaasasündinud või omandatud omapärad, seda just põlvekedra osas, näiteks liiga kõrge või liiga välise asetusega põlvekeder.

Täpsemalt

Vahet tuleks teha põlveliigese kõhre pehmenemise ja kulumise vahel. Pehmenenud kõhre saab toidulisandite ja õige treeningukoormusega tugevamaks kasvatada, kuid kulunud kõhre tagasi enam mitte. Arstid jaotavadki haigust selle raskuse järgi faasidesse.

 

Esimene, kõige kergem aste on põlveliigese kõhre pehmenemine. Haiguse teises faasis on kõhresse tekkinud praod, kuid kõhr ise on veel terve. Kummaski faasis pole kõhr veel kaotanud oma loomulikku paksust. Haiguse kolmandas faasis on kõhr kaotanud kuni 50 protsenti oma paksusest ja neljandas, kõige raskemas faasis juba üle poole oma paksusest. Aabi saab sellisel juhul ainult operatsiooni ehk artroskoopiaga.

 

Seetõttu ei tohikski ühtäkki ilmnenud põlvevalusse kunagi kergemeelselt suhtuda, lootes, et see iseenesest üle läheb. Kõhre pehmenemine võib areneda edasi artroosiks ehk moonduvaks liigesepõletikuks, mille lõplikuks raviks on põlveliigese proteesi paigaldamine. Enamasti annab kõhre haigusest märku krudin ja naksumine põlvedes. Krudin näitab, et liiges ei saa piisavat liigesevedelikku.

 

Sageli krudisevad endiste tegevsportlaste põlved. Nad on harjunud treenima suurtel koormustel, kuid nüüd on aga koormused vähenenud ja ka kehakaal kipub suurenema. Põlveliigesed ei saa piisavalt toitaineid ja nii need krudinad tekivadki.

 

Kui põlvede naksumisele lisandub valu, mis eriti annab tunda sirget jala ette tõstes, trepist üles minnes või järsult püsti tõustes – on selge, et midagi tuleb oma põlvede heaks ette võtta. Sellistel juhtudel tuleks kriitilise pilguga üle vaadata oma senine treeningu-koormus, sest kõhre muutused on 90 protsendil juhtudest tingitud ülekoormusest.

 

Samas ei tohiks treeninguid kindlasti pooleli jätta. Just põlve liikumine on see, mis toidab liigest. Raskete jooksu- või rattatreeningute asemel tuleks rohkem eelistada ujumist, vesiaeroobikat, jõusaali või veloergomeetril väikeste koormustega sõitmist. Põlveliigestele on väga oluline, et teda ümbritsevad lihased oleksid tugevad ja treenitud. Sama kriitiliselt kui oma senine koormus, tuleks lisaks üle vaadata harjutuste sooritamise tehnika ja varustus.

 

Põlvevalud võivad olla tingitud ka teistest jala muutustest, näiteks lampjalgsusest, täpsemalt pöiavõlvi lamenemisest. Siis tuleks spordijalatsitesse panna spetsiaalsed tallatoed, et jalale ühtlaselt koormust jagada.

 

Lisaks treeningukoormuse vähendamisele võiks valulikuks muutunud põlvedele teha ühe «kõhretoidu» ehk glükosamiini kuuri (Arthryl, Gelenknahrung, UltraGel, ArtroStop, Glucadol jpt). Neid preparaate nimetatakse kondroprotektoriteks ehk maakeeli kõhrekaitsjateks. Soovitatavad on sellised preparaadid, milles on nii glükosamiini kui ka kondrotiini.

Glükosamiin – toidulisand luude ja liigeste jaoks

Liigeste tervise seisukohalt kõige olulisem toidulisand on glükosamiin, mis aitab taastada liigese kõhre ning kahjustatud liigese. Glükosamiin on sidekoe komponent, millest moodustatakse sidemed, kõõlused, kõhred ja liigesevaheline vedelik. Parim glükosamiini vorm on kehaomane N.A.G (N-atsetüül glükoosamiin), mis on lähteaine paljude koe komponentide sünteesiks.

 

Kuidas treenides põlvi säästa?

  1. Kõige tähtsam on põhjamaise Eesti jahedas kliimas väljas trenni tehes alati põlved soojas hoida. Kanna pikka spordipesu või vähemalt sääriseid, lühiajalisel treeningul neopreensidemeid.
  2. Tuulise ilmaga välja minnes võid põlvedele määrida mõnd kergelt soojendava toimega kreemi (näiteks Akileine Sport vms.
  3. Valutava põlvega treeningule minnes kasuta kindlasti põlvesidemeid, soovitatavalt nn. auguga sidemeid.
  4. Põlvede krudin on ohu märk. Vaata üle oma senine treeningukoormus, kuid ära muutu täiesti tugitoolisportlaseks. Treeni 2–3 kuud kergemal koormusel – käi ujumas, jõusaalis, sõida veloergomeetril. Treeni jõusaalis väiksemate raskuste ja suurema korduste arvuga ühes seerias. Tee harjutusi jalgadele väiksema amplituudiga.
  5. Pärast treeningut pane põlvedele 20 minutiks külmageeli kott.
  6. Alusta alati treeningut 5–10minutilise soojendusega
  7. Venitusharjutused pärast treeningut on mitte ainult lihaste, vaid ka põlvede tervise seisukohalt äärmiselt olulised.
  8. Kunagi ei tohi treeningukoormusi järsult suurendada! Eriti ohtlik on järsk koormuse suurendamine pärast mõnd läbipõetud haigust.
Allikas: ortopeed Madis Rahu